1.1. Katse korraldamine
1.1.1. Käesolevate reeglite järgi võivad ametlikku spanjelite tõuomast katset ( SPA ) korraldada spanjelitega tegelevad koeraorganisatsioonid, kes on Eesti Kennelliidu (EKLi) liikmed ning EKLi liikmesorganisatsioonid.
1.1.2. Katse korraldamise  taotlus tuleb kirjalikult kinnitada;
– EKLis vastavalt EKLi reeglitele,
– piirkondliku jahiseltsiga,
– väljaspool jahihooaega Keskkonnaametiga.
1.1.3. Katse toimumisest teavitatakse EKLi juhatust hiljemalt kolmkümmend (30) päeva enne katse toimumise kuupäeva ning Eesti Springerspanjelite Tõuühingut ( ESSTÜ). Teavitused saadetakse  Eesti Kennelliidu  ning Eesti Springerspanjelite Tõuühingu ametlikule eposti aadressile.
1.1.4. Teavituses tuleb märkida: korraldav organisatsioon, katse nimi,  osavõtupiirangud, osalemise eelisõigused, katse toimumise aeg koht.
1.1.5. Peakorraldaja ülesandeks on:
– pidada eelnevalt ühendust kohtunikuga ja teatada talle hiljemalt kolm (3) päeva enne
katse toimumist katse täpne toimumiskoht, alguskellaaeg, juhised kohalesõiduks ja
osalevate koerte arv. Juhul, kui katse korraldaja seda ülesannet ei täida, on hindaval
kohtunikul õigus tühistada oma lubadus kohtunikuna töötada;
– tagada katsel vajaminevate dokumentide olemasolu ja lahendada võimalikud protestid;
– organiseerida katse reklaamimine ning osalejate registreerimine;
– tagada katse üldine sujuv kulgemine ja turvalisus ning katse korraldamine vastavalt
käesolevatele reeglitele.
1.1.6. Katset korraldav organisatsioon teavitab teisi spanjelite tõuühinguid katse korraldamisest.
1.1.7. Spanjelite tõuomaste katsete toimumise kalendrit haldab Eesti Springerspanjelite tõuühing ( ESSTÜ )
1.1.8. Katsete taotlemises, korraldamises, kohtunike kutsumises, kohustustes, õigustes ja protesti esitamises järgitakse EKLi reegleid.

1.2. Katse edasilükkamine või ärajätmine
1.2.1. Katse edasilükkamine või ärajätmine võib toimuda järgnevatel juhtudel:
– ilmastikuolud ei võimalda katset korraldada;;
– korraldajatest sõltumatute tingimuste ilmnemisel;
– katset pole võimalik korraldada eeskirjade kohaselt;
– kohtuniku äkiline takistus, kui asendajat ei ole võimalik saada (näiteks haigestumine,
õnnetus, transporditõrge vms).
1.2.2. Katse edasilükkamise või ärajätmise otsustavad kohtunik ja korraldaja ühiselt. Kohtunikust tingitud takistuse korral otsustab katse ärajätmise või edasilükkamise korraldaja. Katse võidakse edasi lükata vaid üks kord ning uus katseaeg tuleb valida samal võistlushooajal.
1.2.3. Katse edasilükkamisest või ärajätmisest peab katse korraldustoimkond teavitama kõiki asjaosalisi ja EKLi viivitamatult enne planeeritud toimumisaega. Teade tuleb edastada elektronposti teel ning teates tuleb märkida edasilükkamise või ärajätmise põhjus.
1.2.4. Edasilükatud katse uus aeg tuleb kooskõlastada EKLiga.

1.3. Osalemisõigused
1.3.1. Spanjelite tõuomasel katsel võivad osaleda FCI 8. rühma alamrühm 2 ja 3 koerad, kellel on EKLi või mõne muu FCI liikmesriigi tõutunnistus ning kes täidavad EKLi vaktsineerimisnõudeid.
1.3.2. Spanjelite tõuomasel katsel osalemiseks peab koer olema vähemalt üheksa (9) kuu vanune.
1.3.3. Enne katset kontrollitakse koera mikrokiibi vastavust dokumentidele.
1.3.4. Katsest ei saa osa võtta:
– haige koer;
– emane koer, kel on jooksuaeg;
– tiine koer kolmkümmend (30) ööpäeva enne ja nelikümmend kaks (42) ööpäeva pärast
poegimist;
– katset hindava kohtuniku isiklik koer;
– agressiivselt käituv koer.
1.3.5.  Korraldaja ülesannetest tulenevad kohustused välistavad korraldaja osalemise enda poolt korraldataval katsel koerajuhina.

1.4. Katsele registreerimine
1.4.1. Katsele registreerutakse katsekorraldaja registreerimistähtaegu ja tingimusi järgides.
1.4.2. Koeraomanikku teavitatakse katsele pääsemisest hiljemalt nelja (4) päeva jooksul pärast registreerimise lõppu.
1.4.3. Katse korraldustoimkond peab kontrollima iga koera osalemisõigust.
1.4.4. Katse korraldustoimkonnal on õigus võtta vastu hilinenud registreerimisi, juhul kui katsel on vabu kohti. Pärast registreerimistähtaja lõppu lisanduvad koerad tuleb kooskõlastada hindava kohtunikuga.
1.4.5. Katse korraldustoimkonnal on õigus piirata osavõtvate koerte arvu, kui katse organiseerimine seda nõuab.
1.4.6. Katsele registreerimised kehtivad vaid siis, kui osavõtutasu on nõuetekohaselt makstud. Korraldaja otsustada on, kas registreerimistasu tuleb tasuda peale registreerimist või katsepäeval.
1.4.7. Katsekorraldaja võib lubada teistest riikidest osalejatel maksta osavõtutasu kohapeal enne katsete algust. Sellisel juhul tuleb maksta registreeritud koera eest sõltumata sellest, kas koer on kohal või mitte.
1.4.8. Osavõtutasu tagastatakse osaleja taotlusel järgnevatel juhtudel:
– katse jääb ära või lükatakse edasi;
– osalemisest loobumise põhjuseks on koera surm, haigestumine või vigastus;
– osalemisest loobumise põhjuseks on koerajuhi haigestumine või vigastus;
– osalemisest loobumise põhjuseks on emasel koeral alanud jooksuaeg, kui selle kohta
esitatakse arstitõend;
– katsel osalemisest loobunud osaleja asemel võtab katsest osa uus osaleja, eeldusel, et
katse kohad on täitunud.
1.4.9. Osavõtutasu tagastamise taotlus tuleb katsekorraldajale esitada kirjalikult paberil või elektronposti teel esimesel võimalusel enne katse algust. Taotluse hilinenult esitamise korral on korraldajal õigus osavõtutasu mitte tagastada.
1.4.10. Kui katse edasilükkamise korral ei ole osavõtutasu tagasi nõutud, saab sama osavõtutasu alusel osaleda katse toimumise uuel kuupäeval.
1.4.11. Katsele mitteilmumisest tuleb teavitada korraldustoimkonda hiljemalt üks päev enne katse algust, välja arvatud juhul, kui teavitamine on võimatu.

1.5. Katsekohtunik
1.5.1. Katsekohtunikuks saab olla spanjelite tõuomaste katsete hindamisõigusega EKL-i  kohtunikud ning FCI liikmesorganisatsioonide kohtunikud, kellel on spanjelite tõuomaste katsete hindamisõigus.
1.5.2. Kohtunik kutsutakse katsele alati kirjalikult ja kohtunikule antakse osalevate koerte arv teada kohe pärast katsele registreerimise lõppemist.
1.5.3. Kohtuniku kutsumisel tuleb võtta arvesse katsel osalevate koerte arvu. Katsel ühe kohtuniku poolt hinnatavate koerte arvu määrab iga kohtunik ise. Katse korraldustoimkonnal on õigus piirata osavõtvate koerte arvu, kui katse organiseerimine seda nõuab.
1.6. Koerajuht
1.6.1. Koerajuht on kogu katse vältel koera ametlik esindaja, vaatamata koera omandisuhtele.
1.6.2. Koeral peab kogu katse ajal olema sama koerajuht.
1.6.3. Koerajuhi vahetus keset katset ei ole lubatud ilma mõjuva põhjuseta ja kohtuniku loata.
1.6.4. Ühel koerajuhil tohib olla juhendada maksimaalselt kaks (2) koera.
1.6.5. Koerajuht peab täpselt järgima kohtuniku juhiseid. Kui koerajuht ei järgi talle antud juhiseid või käitub hea tava vastaselt, on kohtunikul õigus keelata koerajuhi ja koera osalemist katsel.
1.6.6. Koera tekitatud kahju ning koerale tekitatud vigastuste eest vastutab koerajuht.

1.7. Katse tulemused
1.7.1. Katse korraldustoimkond kontrollib kõik tulemused üle ja kannab need katseprotokolli, vastavalt koera hindamislehele ja/või teistele katsega seotud dokumentidele ning annab need kohtunikule kontrollimiseks ja allkirjaga kinnitamiseks.
1.7.2. Katse korraldustoimkond peab ühe kuu jooksul edastama allkirjastatud hindamislehed ja/või protokollid EKLile.

1.8. Koera hindamine
1.8.1. Koera hindamine toimub vastava tõuomase katse hindamisreeglite kohaselt. Kõiki koeri hinnatakse olenemata nende tõust samade kriteeriumite alusel.

1.9. Muud küsimused
1.9.1. Käesolevate reeglite üldsätetes reguleerimata küsimustes lähtutakse EKLi kehtestatud eeskirjadest.

2. SPANJELITE TÕUOMANE KATSE
2.1. Tõuomase katse eesmärk
2.1.1. Tõuomase katse eesmärk on tuvastada, kas koera iseloom on omane vastavale spanjeli tõule ning kas koeral on eeldusi, mis võimaldavad teda koolitada  jahikatseteks.
2.1.2. Koera hinnates arvestatakse jahiomadusi puudutavaid aretuslikke eesmärke.

2.2. Tõukatse korraldamine
2.2.1. Katse korraldusõiguse taotlemisel ja korraldamisel tuleb järgida käesolevate SPA reeglite punkt üks (1)  ja EKLi reegleid. Kohtunik vastutab selle eest, et katsel järgitakse reegleid ja juhiseid.
2.2.2. Osalevate koerte arv kooskõlastatakse kohtunikuga enne katse välja kuulutamist ja registreerimise avanemist.
2.3. Uluk
2.3.1. Katsel tohib kasutada ainult nn külma ulukit.
2.3.2. Veetööks kasutatakse külma veelindu või veelinnu dummyt. Dummy peab olema puust ja suuruselt umbes 2x5x20 cm ja tiivad peavad olema korralikult seotud dummy´i ümber.
2.3.3. Otsimisalal võib kasutada vaid üht liiki ulukit.
2.3.4. Jälg veetakse elutu ulukiga, mis kaalub 1–3 kg. Selleks võib olla vee-või põllulind, küülik või osa metskitsest või põdrast. Jälg ei ole vanem kui kuuskümmend  (60 ) minutit.
2.3.5. Kõigil katsel osalevatel koertel peab olema sama liiki uluk.
2.3.6. Uluk peab olema heas korras ning külmutatud uluk peab olema täielikult sulanud.
2.3.7. Jäljeosas kasutatakse  üht metslooma või lindu  umbes nelja jälje jaoks.
2.3.8. Koerajuht võib kasutada oma saaklooma/lindu või dummyt ainult kohtuniku nõusolekul ning eelneval kokkuleppel.
2.3.9. Kaitsealuseid ulukeid või linde kasutada ei tohi.

2.4. Katse sooritamine
2.4.1 Üldine
2.4.1.1. Koera omaduste ja iseloomujoonte hindamine tõuomasel katsel eeldab  ühesuguste katsetingimuste loomist kõigile osalevatele koertele. Kõiki koeri hinnatakse samadel printsiipidel tõust hoolimata. Katse alguses peetakse koerajuhtidele tervituskõne, kus räägitakse katse põhimõtetest ning mainitakse koht, kus võib koeri enne katset soovi korral ujutada. Täpsemad juhtnöörid antakse igale koerajuhile katsepaigas.
2.4.1.2. Koerte sooritusjärjekord loositakse.
2.4.1.3. Hinnang antakse sooritatud/mittesooritatud põhimõttel. Katse sooritamiseks peavad olema arvestatud kõik osasooritused. Katsete kõiki osasooritusi hindab sama kohtunik.
2.4.1.4. Koera ei tohi katsepaigas ega katse ajal karistada.
2.4.1.5. Pealtvaatajad paigutatakse nii, et nad ei segaks koera ega koerajuhi tööd.
2.4.1.6. Teised katsel osalevad koerad peavad olema väljaspool nägemisulatust ja katsepaigast piisavalt kaugel.

2.4.2. Soorituste kirjeldus
Katse koosneb viiest osasooritusest:
1. Sotsiaalne käitumine, lasutaluvus
2. Sõnakuulelikkus
3. Otsing
4. Jäljetöö
5. Veetöö
Kohtunik määrab, millises järjekorras osasooritused sooritatakse. Sotsiaalset käitumist hinnatakse alati esimesena ja veetööd viimasena.

2.4.2.1. Sotsiaalne käitumine ja lasutaluvus
2.4.2.1.1.  Katse alguses kogub kohtunik koerad koos koerajuhtidega katsepaiga lähedusse. Rühmas peab olema vähemalt kaks isast ja kaks emast koera. Vajadusel võidakse kasutada katsel mitte osalevaid koeri. Kui hinnatavad on ainult ühe sugupoole koerad, siis piisab, kui rühmas on ainult üks katsel mitte osalev vastassoost koer.
2.4.2.1.2. Rihmastatud koerad seisavad poolkaares kohtuniku ees. Kohtunik seletab lühidalt katse kulgu ja muid korralduslikke asjaolusid. Samal ajal jälgib kohtunik koerte käitumist rühmas ning tutvub iga koera-ja koerajuhiga individuaalselt. Siin on oluline, et katsele tulnud koer ei oleks kohtuniku, teiste koerte ning koerajuhtide suhtes arg või agressiivne ning lubaks kohtunikul vabalt ennast katsuda. Kui koer kardab paaniliselt teisi inimesi või koeri, katkestatakse katse selle isendi jaoks. Rühmas olles ei peeta veaks, kui samast soost koerad kergelt teineteise peale urisevad. Koerajuhid kontrollivad olukorda.
Koer peab olema kogu katsepäeva ajal  rihmastatud  v.a. ülesannete täitmisel, mis vajavad vabalt liikumist.
2.4.2.1.3. Enne järgmisele sooritusele asumist  eelneb paugukartlikuse kontroll. Koer ei tohi karta temast umbes kahekümneviie (25) meetri  kaugusel jahipüssist tulistatud lasku. Paugukartlikke koeri katsel edasi osaleda ei lubata. Kohtunik otsustab kui suurtesse gruppidesse koerad jagatakse. Koerajuht võib koera enda kõrvale istuma panna, võib temaga mängida, võib ringi jalutada jne., et kohtunik saaks koerte reaktsiooni jälgida. Koerad on paugukartlikuse kontrolli ajal rihmastatud. Lasu järgselt ei tohi koer paanikasse minna, oma juhist eemale metsa või tagasi auto juurde jooksma hakata.

2.4.2.2. Sõnakuulelikkus
2.4.2.2.1.Üldist kuulekust jälgitakse kogu katse ajal.
2.4.2.2.2. Koer peab olema täielikult ning kogu aeg koerajuhi kontrolli all
2.4.2.2.3. Koer peab käsu peale naasema koerajuhi juurde mõistliku aja jooksul ja laskma ennast rihmastada.

2.4.2.3. Otsing
2.4.2.3.1. Otsingumaastik peab olema piisavalt lai ala, kus teatavalt esineb metsloomi. Iga koera jaoks mõõdetakse piisavalt suur ala, kus ei ole eelnevalt jalutanud teisi katsel osalevaid koeri. Katsel osalevate koerte vabaotsingualad ei tohi kattuda. Selle katseosaga kontrollitakse, kas koer on jahikoerale omaselt huvitatud erinevate loomade/lindude lõhnadest ja kas koeras on spanjelile omast jahikirge.
2.4.2.3.2. Otsingualale jõudes annab kohtunik koerajuhile loa koer rihmast vabastada. Abilised lahkuvad katsepaigalt enne, kui kohtunik annab loa koer otsingule saata. Selles katse osas on lubatud koera häälega innustada minema vabasse otsingusse, kuid koera premeerimine maiuste, dummyde viskamise või muu sellisega lubatud ei ole.
2.4.2.3.3. Otsinguosas peab koer oma haistmist kasutades, otsima võimaliku uluki jälge vähemalt kümne (10) meetri kaugusel koerajuhist ja vähemalt viie (5) minuti jooksul. Uluki otsimiseks tohib kasutada maksimaalselt kakskümmend (20) minutit.
2.4.2.3.4. Kui kohtunik on saanud piisavalt jägida koera annab ta koerajuhile sellest teada, mille järel kutsub koerajuht koera enda juurde ning rihmastab ta katsealalt eemaldumiseks. Kutsumiseks on lubatud kasutada vilet või häälkäsklust. Kui peale kahte kutsumist koer koerajuhi juurde ei tule loetakse seda sõnakuulmatuseks ning sõnakuulelikkuse eest hinne langeb .

2.4.2.4. Jäljetöö
2.4.2.4.1. Jäljetöö sooritatakse uluki lohistusjäljega. Jälg on maksimaalselt 120 meetrit pikk, mille keskel on üks 90 kraadine nurk. Enne katsele minekut lastakse koertel jälge tehtava ulukiga tutvuda ja seda nuusutada. Iga koer saab tutvuda “saagiga” individuaalselt, et ei tekiks koerte vahel arusaamatusi.
2.4.2.4.2. Ühe ulukiga tõmmatakse jälg maksimaalselt neljale koerale..
2.4.2.4.3. Soorituse ajal on koer  vähemalt 6 -10 meetrise jäljerihma otsas. Lubatud on  kasutada nii trakse, kui ka kaelarihma.
2.4.2.4.4. Jälg tuleb märkida maastikule sulanduvate märkide abil. Stardikoht märgitakse nähtavalt eemaldatades pinnas umbes 30x30cm alalt. Umbes kümne (10) meetri kaugusele stardikohast asetatakse nähtav suunamärk. Jälg tehakse võimaluste piires pärituules.
2.4.2.4.5. Jälg tehakse enne jäljetöö sooritust ning koer ega koerajuht ei tohi jälje tegemist näha.
2.4.2.4.6. Lohistatud uluk jäetakse jälje lõpus nähtamatuna jahitavaks saagiks, kuid see ei tohi olla peidetud.
2.4.2.4.7. Jäljeotsimise osas võib koera juhendada ja innustada jälje algusest umbes 10 meetri kaugusele. Koera võib ka kaelarihmast või traksidest kinni võtta ning jäljele suunata. Lubatud on häälkäsklused esimesel kümnel meetril. Kui koer eksib jäljelt alguses võib ta tuua tagasi alguspunkti maksimaalselt kahel (2) korral. Peale kümne (10) meetri läbimist laseb koerajuht jäljerihma lõdvaks, koer töötab iseseisvalt ning teda ei tohi rihmast korrigeerida. Jäljetöö sooritatakse vaikides. Igasugune koera juhendamine on seejärel keelatud!
2.4.2.4.8. Kui koer kaotab jälje otsustab kohtunik, kas ta lubab alustada uuesti kohast kust jälg koera jaoks kadus või siis mitte.
2.4.2.4.9. Koer peab minema mööda jälge ulukini. Ta ei tohi seda karta, seda närida või ära süüa. 
2.4.2.4.10. Koer peab uluki leidmisest koerajuhile märku andma. Koer võib leitud saagi suhu võtta, seisma jääda, haukuma hakata jne., kuid ei tohi saaki närida või sellega ära joosta. Enne ulukini jõudmist peab koerajuht seisma jääma, et kohtunik saaks jälgida kuidas koer ulukiga käitub ning koerajuht ei tohi koera kiitma hakata enne, kui kohtunik selleks loa annab. Kui koer on õpetatud saaki käsu peale ära tooma tuleb sellest kohtunikku eelnevalt teavitada ning kui kohtunik annab selleks loa võib koer saagi koerajuhile tuua.
2.4.2.4.11. Juhul, kui koer ei lähe jäljele, võib üritada teda jäljele saada maksimaalselt viie (5) minuti jooksul. Sooritusele võib kasutada maksimaalselt kümme (10) minutit.

2.4.2.5. Veetöö
2.4.2.5.1. Veetöö soorituskohaks tuleb valida rand, mis on nii koerale kui inimesele kergesti läbitav ja kohe või kiiresti süvenev, selleks et kohtunik võiks vaevata tõdeda, et koer läheb vabalt ujuma.
2.4.2.5.2. Kui koerajuht soovib kasutada oma dummyt, peab kohtunik seda eelnevalt kontrollima ning andma selle kasutamiseks oma nõusoleku. Kui koeral on kaelas puugirihm, tuleb see enne katset eemaldada.
2.4.2.5.3. Koera ujumistahet hinnatakse veelinnu või dummy äratoomise abil. Koerajuht viskab linnu või dummy vette koera nähes. Maksimaalselt on võimalus visata 2 lindu/dummyt.
2.4.2.5.4. Koer peab ujuma kaldast vähemalt viie (5) meetri kauguseleja tooma linnu/dummy meelsasti kuivale maale.
2.4.2.5.5. Piisavaks loetakse sooritus, kui koerajuht saab saagi kätte ilma jalgu märjaks tegemata.
2.4.2.5.6. Kivide kasutamine lisapeibutisena on lubatud. Ning ka häälega koera innustamine on lubatud.
2.4.2.5.7. Veetööks võib maksimaalselt kasutada viis (5) minutit.
2.4.2.5.8. Katse korraldaja peab hoolitsema selle eest, et toodavad esemed eemaldatakse veest enne järgmise koera sooritust. Lubatud on vette jäänud dummyde ära toomiseks kasutada juba katsel käinud koera abi. Veekogu peab olema saagist puhas enne, kui uus koer katsele läheb.
2.4.2.5.9. Katse lõpus annab kohtunik hinnangu koera ja koerajuhi koostöö ja üldmulje kohta.

2.5. Katse katkestamine
2.5.1. Kohtunikul on õigus katse katkestada, kui koera ja koerajuhi vaheline koostöö on nii puudulik, et katse sooritamine ei õnnestu, või kui koeral on omadusi, mille tõttu ei ole katse jätkamine võimalik.
2.5.2. Katse katkestatakse alati mittesooritatud katseosa järel.
2.5.3. Katse tuleb katkestada, kui koerajuht karistab katsepaigal koera või kui koer on saanud vigastada.
2.5.4. Koerajuhil on õigus katse katkestada, teavitades sellest kohtuniku.

2.6. Hindamine
2.6.1. Koera sooritus hinnatakse põhimõttel sooritatud/mittesooritatud. Juhul, kui mitu hinnatavat katseosa on mittesooritatud, siis tõmmatakse peamisele põhjusele ring ümber. Koera katse sooritatuks lugemiseks peavad hindamislehel olema kõik hinnatavad punktid sooritatud.
2.6.2. Hinnang kirjutatakse tõuorganisatsiooni poolt heaks kiidetud hindamislehele. Sooritatud tulemuse eest antakse diplom.

3. PROTOKOLLI TÄITMISE JUHEND
3.1. Peale protokollide kontrollimist ja allkirjastamist katse kohtuniku poolt, saadetakse need Eesti Kennelliitu ja katsel osalenud koerte tõuühingutele.
3.2. Protokolli kontrollimise käigus tuvastatud tehnilistest vigadest tuleb teavitada nii kohtunikku kui ka koerajuhti.
3.3. Hindamisleht vormistatakse kolmes eksemplaris, millest üks väljastatakse koerajuhile peale katse sooritust.
3.4. Hindamisleht täidetakse järgnevalt:

• Katse korraldaja,
• Katse toimumise koht ja aeg,
• Katse nimetus ja lühend,
• Lisainfo,
• Vastutava katsekorraldaja nimi/organisatsioon,
• Kohtuniku nimi,
• Kohtunikupraktikantide nimed,
• Tõukood,
• Tõunimetus,
• Koera täielik nimi, ilma tiitliteta,
• Koera registreerimisnumber,
• Tulemus,
• Tähelepanekute lahtrisse kohtuniku kommentaar jm.,
• Koerajuhi ja/või omaniku nimi,
• Sekretäri nimi ja kontaktandmed,
• kohtuniku nimi, kontaktandmed .

 
3.4.1. Tulemused märgitakse järgnevalt:
SPA1 – spanjelite tõuomane katse arvestatud
        0 – spanjelite tõuomane katse mittesooritatud

3.4.2. Tähelepanekute lahtrisse märgitakse reeglitekohaselt ka näiteks:

• Loobus
• Katkestas
• Katkestati
• Mitte sooritatud

 
3.5. Kohtunik kontrollib igat hindamislehte ja kinnitab andmete õigust oma allkirjaga.